Makromeeste igavene häda on alalõpmata liiga väikeses teravusügavuses ehk teisisõnu - makro pilti tehes jääb väga väike osa teravana.
Tahes pildistada näiteks kahte üksteise taga asuvat patareid, siis teravana jääb pildile ainult üks.
ava F 5.6, säri 1/4 sec
Mõningaseks lahenduseks on ava numbri suurendamine ehk ava kinnisemaks keeramine, mis suurendab teravussügavust.
ava F 9.0, säri 1/2 sec
ava F 20, säri 2 sec
Terav ala küll suureneb, kuid tagumine patarei pole siiski piisavalt terav.
Kõige paremaks lahenduseks sobiks loodusmeestelt laenatud meetod, kus kasutatakse HDR(high dynamic range - suure dünaamilise ulatusega) piltide tegemisel mitut erineva säritusega pilti, et ühtlasi nii tume maa, kui ka hele taevas oleksid detailsed. Makrosõbrad peaksid särituse asemel aga muutma hoopis fookust.
Tulekski teha siis vähemalt kaks erinevat pilti - ühel üks ala terav ja teisel teine ala terav ning need kokku liita.
+
=
Ja saamegi pildi laiendatud teravussügavusega :)
2 kommentaari:
Võrdlus HDRiga on siin küll suht sobimatu.
Aga miks? HDR piltide ("käsitsi") tegemisel võetakse ühelt pildilt maa ja teiselt pildilt taevas.
Sama moodi võib võtta ühelt pildilt ühe terava objekti ja teiselt pildilt teise terava objekti.
Postita kommentaar